Projektijuhtimise asemel hoopis PDCA koolitus?

Sageli on projektijuhtimise arendusprogrammi algatamise vajadus tekkinud juhtide arusaamisest, et organisatsioonis on tegevus kaootiline, puudub süsteemsus ja piisav infovahetus vähegi keerukamate probleemide lahendamisel. Vigadest ei õpita ning olukord ei parane.

Põhimõtteliselt võib siin lahenduseks olla projektijuhtimise arenguprogramm koos projektijuhtimise protsessi kehtestamisega, mis annab juhendid ja vormid projektijuhi, steco või projektimeeskonna liikmena tegutsemiseks. Sellel lahendusel on samas mitu puudust.

Projektijuhtimise metoodika võib tekitada organisatsioonis arusaamise, et projektijuhtimine põhineb suuresti bürokraatlikul asjaajamisel, mis sõltub kõige enam projektijuhist, kes vastutab põhimõtteliselt kõige eest. Selle mõtteviisi tulemusena jääb suurem osa kollektiivist passiivsele positsioonile ning ootama projektijuhi aktiivset tegutsemist.

Enamusel juhtudest on vaja mitte juhendite vaid organisatsioonikultuuri muutust. Sisuliselt on vaja mõtteviisi muutust igal tasemel. Lahenduseks võib olla PDCA, mis on universaalne projektide teostamise ja ka järjepidevate  parenduste protsess, mida saab rakendada nii meeskondlikult kui ka individuaalselt. Sisuliselt on tegemist professionaalse tegutsemise algoritmiga.

PDCA kõige väljapaistvaim rakendamise näide on Toyota Motor Company, mis on integreerinud selle täielikult üle kogu maailma kõikides kontserni ettevõtetes. Toyota on sidunud selle metoodika tihedalt oma kuulsa “Toyota Way” organisatsioonikultuuri põhimõtetega ning saavutanud kestva konkurentsieelise, mille tulemuseks on kõrgeimal tasemel kvaliteet ning efektiivsus.

PDCA mudel aitab professionaalil jagada oma tegevus nii suurte kui ka väiksemate projektide puhul nelja faasi: Plan (Planeerimine) – Do (Teostamine) – Check (Kontrollimine) – Act (Järeltegevuste elluviimine).

Esmapilgul tundub mudel lihtne ja loogiline. Kes meist siis ei planeeri enne tegutsemist? Vähegi keerulisemate projektide ja tegevuste puhul jääb tavalisest mõtlemisest siiski väheks. PDCA annab selged juhised kriitilistest planeerimise allteemadest (olukorra analüüs – olemasolev/soovitud, eesmärgi seadmine, tegevusplaan, mõõdikud jne.) ning ka kommunikatsiooni teostamise põhimõtetest. Sealjuures pole rõhk tabelite ja vormide täitmisel, vaid sisulisel analüüsil.

PDCA aitab lisaks tegevuste mõtestamisele ning struktureerimisele organisatsioonis kaasa ka järjepidevale arendamisele, sest mudeli 2 viimast osa (Kontroll ja Järeltegevused) suunavad selle mõtteviisi kandjaid iga kord viima organisatsioonis sisse parendusi kas uute standardite loomise või väiksemate kaizen parenduste näol.

PDCA tundub projektijuhtimise metoodika kõrval mõnevõrra universaalsem, paindlikum ja suurema mõjuga, sest see ei eelda organisatsioonis suurt projekti väljakuulutamist koos sellega kaasneva projektiorganisatsiooni moodustamisega. Pigem on tegemist juhisega, kuidas lahendada efektiivselt tööalaseid väljakutseid ja see on kasulik teadmine nii juhatuse liikmele kui spetsialistile.