Coaching praktikas

Coaching kui inimeste arendamise meetod pöörab tavaarusaama õppe- ja arendustegevuse kohta pea peale –  kui tavalisel koolitusel küsib küsimusi osaleja ja “õigeid” vastuseid annab koolitaja, siis selle arendusprotsessi kestel esitab küsimusi konsultant ja vastused annab arendatav. Coachingu sessiooni jooksul on konsultandi töövahenditeks ainult küsimused ning mõned aktiivse kuulamise võtted nagu kokkuvõtete tegemine, täpsustamine, vajadusel ümbersõnastamine. 

Samal ajal peab konsultant säilitama kogu protsessi jooksul täieliku  neutraalsuse ja kindlasti loobuma oma arvamuse ja hoiakute avaldamisest fookuspersooni mõtete kohta.  Ligikaudu 2-tunnise sessiooni jooksul kaardistatakse fookuspersooni konkreetse valdkonna arengueesmärk, olemasolev seis, võimalused edasiseks arenguks ja sõnastatakse konkreetne tegevusplaan. Milleks on sellist arendusmeetodit vaja?

Koolituse kui arendusmeetodi puhul on alati küsimuseks selle mõju käitumisharjumuste muutumisele ning läbi selle ka tulemustele. Uue tegutsemisviisi omaksvõtmiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks peaksid inimesel olema omandatud kolm komponenti – teadmised, oskused ja tahe saavutada uus seisund või tase. Nendest esimese kahe komponendi kindlustamiseks on koolitajal-konsultandil võimalik valmistada ette kvaliteetsed materjalid, kasutada sobivat metoodikat, kujundada optimaalne koolituse struktuur ja sisu jne. Kõige vähem on koolituse ajal koolitaja kontrolli ja teadliku juhtimise all osalejate tahe – esiteks tegeleda teadmiste ja oskuste omaksvõtuga ning teiseks kasutada neid oma töökeskkonnas. Seda on eriti keeruline tagada suure osalejate arvuga koolitustel. Coaching kui arendusmeetod on efektiivne just selle poolest, et kõige enam mõjutab see protsess fookuspersooni motivatsiooni e. tahet viia ellu vajalikud muudatused.

Kõrge motivatsioonitaseme põhjuseks on esmalt see, et analüüsitav valdkond on tavaliselt fookuspersoonile isiklikult oluline. Teiseks aitab coach’i neutraalsus lahendada edukalt vastutuse küsimuse – ise võetud vastutus on alati parem ja mõjuvam, kui teiste poolt peale surutud või antud vastutuse vastuvõtmine. Sessiooni jooksul väljatöötatud lahendused on läbinud tõsise mõttetegevuse ja omandanud suurema tähenduse fookuspersoonile võrreldes olukorraga, kus keegi teine tuleb ütlema, mis on õige, mis vale.  Uuringud näitavad, et suuremat mõju arengule omavad coaching‘u sessioonide seeriad – kui konsultant ja fookuspersoon viivad mitmeid sessioone läbi ning analüüsivad ka toimunud arengut.

Oma kogemuse põhjal võiksin tuua välja ka mõned soovitused nii coachile kui ka fookuspersoonile:

1. Coachingu sessiooni alguses peaks coach andma fookuspersoonile ülevaate selle metoodika ja enda rolli kohta, rõhutades, et tema töövahendiks on ainult küsimused ja positsioon fookuspersooni suhtes täiesti neutraalne. Loomulikult peab tagama ja kokku leppima täieliku konfidentsiaalsuse. Kui nendes küsimustes on saavutatud vastastikune arusaamine, siis kaob tavaliselt kiiresti ka esialgne kohmetus.

2. Coach (ja vajadusel ka fookuspersoon) võiks sessiooni jooksul olulisemad mõtted ja järeldused üles kirjutada, sest see aitab lisaks meeldetuletamisele neid ka korrastada ja süstematiseerida.

3. Coachingu edu üheks aluseks on konsultandi oskus esitada häid küsimusi, mis on tavaliselt avatud e. fookuspersooni mõttetegevust aktiviseerivad. Samas ei pea paaniliselt vältima ka suletud küsimusi, kui on tõesti vaja midagi täpsustada.

4. Mõlemad protsessis osalejad peaksid olema valmis tõsiseks mõttetegevuseks. Konsultandil on siinjuures topeltkoormus – ta peab paralleelselt töötlema fookuspersooni infot, samas jälgima ka sessiooni protsessi ning sõnastama kvaliteetsed küsimused.

5. Fookuspersoon peaks teadma, miks konsultant esitab küsimusi mingi teema kohta, st.  peaks välja tooma käsitletava teema seose fookuspersooni arengueesmärkide ja coachingu protsessiga. Kui tekib olukord, kus fookuspersoon ei saa aru, miks ollakse mingi teema juures pikemat aega, siis kaotab konsultant oma neutraalse positsiooni.

6.  Aeg kipub “lendama”. 2-tunnine sessioon möödub aja osas osalejatele väga kiiresti ning coach võiks juhtida aja optimaalset kasutust. Kõige olulisemad coachingu etapid on tavaliselt sessiooni teises pooles, kus arutletakse arenguvõimaluste üle ja fikseeritakse tegevusplaan.  Fookuspersoonil peaks olema piisavalt aega ja energiat, et need faasid edukalt läbida.

Dmitri Volov

Comments are closed.

Post Navigation